Kaugem ajalugu
Asustuse vanus meie piirkonnas on arheoloogia andmeil ligi 3000 aastat. Läheduses loetletakse 11 muistset asulakohta, 32 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 5 hiiepaika jm. Kämbla, Oru, Kata, Võivere ja Tuhala küla mainitakse esmakordselt “Taani hindamisraamatus” 1241. a. 1511. a läksid Tuhala mõisa alad Juuru alt Kose kihelkonna külge. 1666. aastaks olid Oru ja Tammiku mõis Tuhalas lahku löönud ning omaette pärusmõisateks saanud.
Tuhala vald eksisteeris juba 18. sajandi keskel, mil Tuhala mõisas asustati Eestimaa esimene vallakohus. 1816. a loodi Oru ja Tammiku mõisa piires samanimelised vallad. Igal vallal oli oma rahvalik nimetus: Tuhala vald – Nõiavald (küllap võimsate energiasammaste tõttu), Oru vald – Kördivald (valmistati omapärast rahvustoitu) ja Tammiku vald – Sandivald (mõisa ajal elati üsna vaeselt, kuid 1940. aastaks kujunesid tugevad talud). Nii elavadki siinkandis sõbralikult koos nõiad, sandid ja körtlased.
Põnev loodus
Kogu seda kanti iseloomustavad huvitavad karstinähtused (iseloomulikud koopad, orud, lehtrid, nõod, järved ja allikad), haruldased taimed ja loomad ning rikas kultuurilugu. Teatavasti on meie kandis leitud 25 liiki käpalisi – looduslikke orhideesid ja 10 liiki muid haruldasi taimi.
Rahvapärimus ütleb, et Nõiakaev, mis meist on ca 1 km kaugusel, hakkab keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Ühtejärge võib haruldast vaatepilti näha ühest päevast kuni kolme nädalani. 5-8 m sügavusel paekihtide vahel kulgeb Nõiakaevu all kohati kuni 9 m laiune maa-alune jõgi. Kaevu kõrval on Eesti võimsaim energiasammas, mis on sügavalt maa seest vertikaalse paelõhe kaudu õhkuv elektromagnetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis meetrise läbimõõduga keerisena ülespoole liigub. Seda kohta on tähistama pandud 3 m pikkune tammepalk. Sellised energiasambad esinevad peamiselt karstialadel.
Nõmme kõrts
Tartu maanteelt Nõmme teeristini, kus tänapäeval Nõmme talu asubki, viival 7 km pikkusel lõigul oli vanasti 6 kõrtsi: Kolu, Raudsepa, Kämbla, Kabeli, Kata ja Nõmme. Neist 1846. a valminud, Tuhala piirist väljas asetsenud Kolu kõrts viidi 1971. a Tallinnasse Eesti Vabaõhumuuseumi, mida saab seal tänapäevalgi uudistada.
Nõmme kõrtsihoone aga põles maha, 1900. aastal ehitati selle kohale tänaseni säilinud hoone, mis on koduks tänasele pererahvale.
Talu on olnud üle sajandi peamiselt ühe suguvõsa omanduses, algselt rentnikena, hiljem ostetud taluna. Suguvõsa pärandas uutele omanikele edasi kogu taluajaloo dokumendid, mida on olnud põnev uurida.
Nõmme talu täna
Huvitav on olnud jälgida siinsete perede arenguid – tundub, siin on elanud alati ettevõtlikud inimesed. Küll on siin kasvatatud köögivilju, peetud metslooma jahti, aetud koduveini, küpsetatud pirukaid. Siinkohal on eelmise suguvõsa tegevused kohati uut perekonda nakanud – tegeleme meiega mahlavaldkonnaga ja pakume ka cateringi teenust.